Goa

Viimased nädalad on möödunud reisides. Hampist edasi liikusime Goasse, kus külastasime mitmeid paiku. Oma teekonnal tuli meil esmakordselt ka rongis ööbida, mis ei olnud sugugi nii hirmus, kui algul kartsin. Koiku, millel rongis magasin, oli täitsa mugav ning tänu avatud akendele ei läinud vagunis liialt palavaks. Samuti tuli meil reisi jooksul pikki tunde bussis veeta, mis pani mind võrdlema Eesti ja India ühistransporti. Indias mahutab buss täpselt nii palju inimesi, kui parajasti sõitjaid on. See tähendab, et kõik, kes soovivad, võetakse peale. Nõnda võib bussisõit küllalt ebamugavaks muutuda, kui vahekäik on pungil inimesi ning õhku kipub niigi palavas bussis väheks jääma. Eriti kehv on lugu, kui istumiskohta ei saa ning pead ka ise tunde bussis püsti reisima. Samuti jään mõtlema ohtusele. Eestis pole marsa bussides ohutuse eesmärgil seismine lubatud. Bussid võtavad peale vaid nii palju inimesi, kui istekohtadele jagub. Olles ise tudengina sõitnud Tartu vahet tean, kui närvesööv on pühapäeva õhtul Türil bussi oodata ning loota, et ehk seekord ikka on veel vabu istekohti ning jõuan esmaspäevaks kooli. Olen korduvalt tunnistanud, kuidas Paides või Põltsamaal inimesed bussipeatusesse nõutult seisma jäetakse, sest bussis on istekohad täis saanud. Usun, et nii mõnigi neist mahajäänutest oleks olnud nõus India stiilis täis pakitud bussis seisma, kui vaid õigeks ajaks oma sihtkohta jõuaks. Võta siis kinni, mis see õigem või parem ühistrantsport on...

Teel Goasse jäi meie rong mitu tundi hiljaks ning seetõttu jõudsime oma sihtkohta Vasco de Camasse alles õhtuhakul. Nõnda otsustasime, et veedame öö seal ning seejärel suundume mööda rannikut lõuna poole. Vascos kõndisime pimedani tänaval, enne kui leidsime öömaja, mis meile taskukohaseks osutus. Järgmisel hommikul võtsime suuna Colva ranna piirkonda. Kohalikus külalistemajas saime allahindlust, sest minu reisikaaslane oli sakslane ning majaperenaise poeg olevat sakslannaga abielus ning elavat juba aastaid Kölnis. Muidu on Colva päris turistlik paik ning tundus, et seal oli turismihooaeg juba alanud. Sealsed külastajad on peamiselt venelased ning paljud tänavakaupehed on seetõttu vene keele ära õppinud.

Edasi liikusime vaiksesse ja rahulikku Agondasse. Seal üürisime rannas asuva hüti ning nautisime maalilisi päikeseloojanguid. Agondas polnud turismihooaeg veel alanud ning seetõttu valitses seal harmoonia ja rahu. Samuti oli vesi selgem ja sinisem.

Kõige pikemalt veetsime aga aega Palolemis, mis oma maalilistelt päikseloojangutelt ei jäänud Agondale sugugi alla, küll oli aga tegu juba suurema rahvahulga ja kommertslikuma piirkonnaga. Rannas oli olemas wifi ning baarides mängis ülemaailmne popmuusika. Minule oli hingelähedasem pigem Agonda rand, kuid Palolemis saadud hea majutusdiil jättis meid siiski just sinna pikemaks peatuma. Taaskord ööbisime rannahütis ning meie külalistemaja pidaja oli pärit Nepaalist. Ka kõik teised majutuse ning baari eest hoolt kandvad töötajad olid noored Nepaalist pärit noormehed, kes töötasid hommikul 7st õhtul 23ni ning pidavat seda tegema iga päev läbi terve hooaja. Hetkel olid nad veel energilised ja heatujulised , kuid raske on ette kujutada, et nad sama rõõmsad püsivad hooaja lõpuni, aprillini.

Goa on eriline paik, sest kuulus 16.sajandist Portugali kolooniate hulka. Alles 1961 liideti Goa taas India ja Karnatka osariigiga. Portugali kultuuripärand on päris tugevalt säilinud. Näiteks on paljudel kohalikel portugaallastest esiisadelt saadud perekonnanimed. Samuti võib näha mõjutusi arhitektuuris ning külalistemajade-restoranide nimedes. Rannikule omaselt on toidulaual rohkem kala ning mereande, mis ka turistide meeli köidavad.

Pothanuri tagasi jõudes valitses siin endiselt kuumus ja päike. Siia pole veel vihmaperiood kätte jõudnud. Samuti võttis meid vastu tolm ning lärmakad tänavad. Olin Goa liiklusvaestes piirkondades täiesti unustanud, kui palju müra siinsetel tänavatel esineb. Nüüd on veel nädal Pothanuris tööd teha ja otsad kokku tõmmata. Viimane nädalavahetus möödub Chennais ning sealt lendan juba õige pea tagasi Eesti poole.

GLEN projekti rahastab ASA ning koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud