Nähtamatu

Olen sattunud India maapiirkonda, linna, mis sarnaneb oma võimaluste poolest rohkem külaga. Tegemis ei ole turismipiirkonnaga, mistõttu on mõistetav, et nii mõnigi kohalik ei ole varem välismaalast kohanud. Üldiselt on kohalikud väga siirad ja sõbralikud, soovivad pilti teha ning uurivad alati mu päritolu, töö,abielustaatuse ja vanuse kohta. Kultuurilist erinevust on tugevalt tunda, kui kuuldakse, et abielus ei ole, aga vanust juba 25 aastat. Sellele järgneb tavaliselt paus, kuini keegi julgem küsib, et miks siis nii? Siinmail on oluline tütarlastel kiirelt mehele minna, vanematel naisterahvastel on abikaasa leidmisega keerulisem. Tütarde varane mehele minek vabastab vanemad tema eest hoolitsemise koormast, mis võib eriti paljulastelistes peredes väga oluline olla.Siin piirkonnas on olnud ka lapsabielude sõlmimise juhtumeid, kuid kohalik ühiskond üldiselt sellele heakskiitu ei anna.

Poisslapsed on vanemate silmis rohkem hinnas. Nemad võtavad naise, kellega tuleb kaasa kaasavara ning meesterahvaid nähakse ka pigem nendena, kes eakate vanemate eest hiljem hoolt kannavad. Meestekesksust on ühiskonnas tugevalt tunda, olen seda esimestest päevadest siin kogenud. Kui oma meessoost paarilisega kohale jõudsin, siis ka organisatsiooni siseselt suheldi pigem temaga. Esialgu sobis see mulle häsi, kuna minu jaoks oli keeruline kohalike ingise keele mõistmine ning mugavam, kui nad Marvinit segadusse ajasid. Mingil hetkel tundus see mulle koomilisena, kui Marvinilt küsiti, kas ta teed soovib ning toodi teed meile mõlemale. Nagu me oleksime üks isik, nagu Marvin räägiks minu eest ka. Kuid nüüd on minu nähtamatuks tegemine muutunud häirivaks ja teinud mind trotslikuks. Kui tänaval küsitakse Marvinilt luba pildi tegemiseks, kõnnin mina lihtsalt edasi. Tihti küsitakse siis temalt, et kas minuga võib ka pilti teha, millele Marvin vastab, et seda tuleb ikka Kaidilt küsida. Ei ole harvad juhused, kui tullakse meid õhtusöögile kutsuma ning küsitakse minult, kus Marvin on, liigutakse siis temani ning öeldakse talle, et söök on valmis. Sellise ühiskonna korraldusega on minul keeruline harjuda ja võibolla ei peakski. Samas püüan endale ikka meenutada, et siin on teised traditsioonid ja kombed ning ma ei peaks püüdma kohalikke enda mugavuse järgi ümber kasvatada.

GLEN projekti rahastab ASA ja koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud